被夏医生帮过的人,也想当“夏医生”
![]() | See artikkel vajab toimetamist. (August 2012) |
Radiohead | |
---|---|
![]() Radiohead (vasakult paremale): Thom Yorke, Jonny Greenwood, Colin Greenwood, Ed O'Brien ja Phil Selway | |
P?ritolu | Abingdon, Oxfordshire, Inglismaa |
Stiilid |
alternatiivrokk elektrooniline muusika eksperimentaalne rokk |
Tegev | 1985–t?nini |
Plaadifirma |
XL/TBD (2007–t?nini) Parlophone/Capitol (1992–2005) |
Veebileht | radiohead.com |
Koosseis | |
Thom Yorke Jonny Greenwood Colin Greenwood Ed O'Brien Phil Selway |
Radiohead on Inglise rokkansambel, mis loodi 1985. aastal Oxfordshire'i krahvkonnas Abingdoni linnas. Ansambli liikmed on Thom Yorke (vokaal ja kitarr), Jonny Greenwood (kitarr, klahvpillid ja muud instrumendid), Colin Greenwood (basskitarr), Ed O'Brien (kitarr ja taustavokaal) ja Philip Selway (trummid ja l??kpillid). Nad on 1994. aastast saati teinud koost??d produtsent Nigel Godrichi ja kunstnik Stanley Donwoodiga. Radioheadi eksperimentaalne l?henemine on aidanud kaasa alternatiivroki arengule.[1]
Radiohead s?lmis 1991. aastal lepingu plaadifirma EMI-ga ning andis 1993. aastal v?lja debüütalbumi "Pablo Honey". Nende debüütsingel "Creep" kujunes rahvusvaheliseks hitiks ning nende populaarsus ja kriitikute poolehoid kasvas nende teise stuudioalbumiga "The Bends" (1995). Nende kolmandat albumit, "OK Computer" (1997), loetakse rokkmuusika p??rdepunktiks ning üheks levimuusika parimaks albumiks, k?sitledes kaasaegset v??randumistunnet muusikaliselt keeruka ülesehitusega.
Nende neljas album, "Kid A" (2000), t?i kaasa m?rgatava muutuse ansambli muusikastiilis koos m?jutustega elektroonilisest muusikast, d??ssist, klassikalisest muusikast ja krautrock'ist. Kuigi "Kid A" polariseeris kuulajaid, nimetasid mitmed v?ljaanded selle hiljem kümnendi parimaks albumiks. Albumile j?rgnes "Amnesiac" (2001), mis lindistati stuudios samal perioodil. 2003. aastal v?lja antud album "Hail to the Thief" k?sitles laulus?nades tolleaegset terrorismivastast s?da, liites kokku ansambli roki- ja elektroonilise isikup?ra, ning oli nende viimane EMI all v?lja antud album.
Radiohead andis 2007. aastal iseseisvalt v?lja allalaaditava albumi "In Rainbows", mille puhul v?isid albumi ostjad ise m??rata albumi hinna. "In Rainbows" p?lvis kriitikute poolehoidu ning t?usis edetabelites k?rgetele kohtadele. Nende kaheksas album "The King of Limbs" eksperimenteeris rütmiga, kasutades ohtralt tsükleid ja s?mpleid. "A Moon Shaped Pool" (2016) sisaldas Jonny Greenwoodi orkestrilisi arran?eeringuid. Yorke, Jonny Greenwood, Selway ja O'Brien on v?lja andnud ka sooloalbumeid ning Yorke on olnud superansambli Atoms for Peace koosseisu liige. 2021. aastal moodustasid Yorke ja Jonny Greenwood ansambli The Smile.
2011. aastaks oli Radiohead müünud enam kui 30 miljonit albumit.[2] Ansambel on p?rjatud kuue Grammy auhinna ja nelja Ivor Novello auhinnaga. Nad on olnud viis korda nomineeritud Mercury Prize'i auhinnale, rohkem kordi kui ükski teine esitaja. Seitse Radioheadi singlit on Suurbritannia singlite edetabelis UK Singles Chart j?udnud esikümnesse: "Creep" (1992), "Street Spirit (Fade Out)" (1996), "Paranoid Android" (1997), "Karma Police" (1997), "No Surprises" (1998), "Pyramid Song" (2001) ja "There There" (2003). "Creep" ja "Nude" (2008) j?udsid Ameerika ühendriikide Billboard Hot 100 neljakümne parima hulka. Ajakiri Rolling Stone arvas Radioheadi k?igi aegade saja parima artisti nimekirja.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda l?hteteksti]Thom Yorke, Ed O'Brien, vennad Jonny ja Colin Greenwood, ning Phil Selway moodustasid Radioheadi 1985. aastal Oxfordshire'is Abingdoni poistekooli ?pilastena. Algselt oli b?ndi nimeks On a Friday, mis tulenes asjaolust, et reede oli ainuke p?ev, mil k?ik b?ndi liikmed said koos harjutada.[4] Kuigi k?ik liikmed kirjutasid laule b?ndi algusaegadel, t?usis Yorke esile peamise laulukirjutajana.[5] B?ndile ei meeldinud kooli range ?hkkond ning nad leidsid meelerahu kooli muusikaosakonnas. Nende muusika?petaja tutvustas neile d??ssi, filmimuusikat, s?jaj?rgset avangardlikku muusikat ning 20. sajandi klassikalist muusikat.[6]
ülikooli p?evil sai b?nd proove teha ainult n?dalal?ppudel ja puhkuse ajal,[6] aga hoidus neli aastat esinemisest.[4] Exeteri ülikoolis m?ngis Yorke ansambliga Headless Chickens, esitades sealhulgas ka hilisema Radioheadi materjali.[7] Ta kohtus seal ka Stanley Donwoodiga, kellest sai hiljem Radioheadi kunstnik.[8] B?nd sai uuesti kokku Oxfordis 1991. aastal[9] ning nende lindistatud demo ?ratas huvi shoegaze-b?ndi Slowdive'i produtsendis Chris Huffordis,[10] kelle s?nul oli ansamblil olemas k?ik tulevase Radioheadi elemendid, kuigi b?ndil oli karmim, pungilaadsem helikeel ja kiiremad tempod.[11] Huffordist ja tema ?ripartnerist Bryce Edge'ist said p?rast Jericho Taverni esinemist b?ndi m?ned?erid.[10] 1991. aasta novembris esinesid nad Jericho Tavernis publikule, mille hulgas olid mitmed EMI talendiavastamise esindajad ning 21. detsembril p?rast alles nende kaheksandat esinemist s?lmisid nad lepingu plaadifirmaga.[6][10] EMI palvel muudeti ?ra ansambli nimi, milleks said Radiohead viitena laulule "Radio Head" Talking Headsi 1986. aasta albumilt "True Stories".[6]
Radioheadi esimene EP, "Drill" (1992) ei leidnud edetabelites edu.[4] Nende debüütsingel "Creep" p?lvis Briti muusikakriitikute hulgas t?helepanu, mis ei olnud alati positiivne.[12] Laul keelati BBC Radio 1 poolt ?ra p?hjendusega, et see oli liiga masendav.[13] Radiohead andis v?lja oma debüütalbumi "Pablo Honey" 1993. aasta veebruaris ning j?udis Suurbritannia edetabelites 22. kohale. Albumi singlid ei leidnud edu[14] ning m?ned kriitikud v?rdlesid ansamblit grunge-muusikaga, nimetades neid Nirvana pehmemaks versiooniks.[15] 1993. aasta alguses leidis Radiohead kuulsust mujal, n?iteks Iisraeli DJ Yoav Kutner oli sageli m?nginud raadioeetris laulu "Creep" ning sellest sai seal hitt. Radiohead andis seet?ttu oma esimese v?lismaise kontserti Tel Avivis.[16] Lugu leidis ka populaarsust Ameerika ühendriikides, t?ustes USA kaasaegse roki edetabelis teisele kohale. 1993. aasta juunis oma P?hja-Ameerika turneed alustades oli Radioheadi laulu "Creep" muusikavideo v?ga sageli m?ngitud MTV-s.[6]
Selleks ajaks oli b?ndile lugu muutunud ebameeldivaks.[17] Nad keeldusid t?ielikult seda m?ngimast p?rast 1997. aasta turneed,[18] aga esitasid seda taas 2001. aasta kontserdil Oxfordis, kuna varustuse rike ei lubanud neil üht teist lugu m?ngida.[19] üllatusena esitasid nad seda 2009. aasta Reading Festivalil esmaloona[20] ning hoidusid taas selle esitamisest kuni 2016. aasta turneeni, kui üks f?nn seda korduvalt neilt n?udis.[21] O'Brieni s?nul olid Jonny vihased kitarril??gid enne refr??ni meelega tehtud, kuna mees vihkas seda lugu esimesel kuulamisel.[22]
Nende j?rgmine album "The Bends" leidis kriitikute hulgas suuremat poolehoidu.[12] Album tuli v?lja 1995. aasta m?rtsis ja singel "Street Spirit (Fade Out)" oli edetabelite esikümnes. Kuna b?nd tahtis teha t?iuslikku plaati, tehti ettevalmistustes v?ikesed muudatused, l?petati mingiks ajaks stuudios m?ngimine ning mindi turneele Euroopasse, Jaapanisse ja Australaasiasse.[23] P?rast suurt vaidlust b?ndiliikmete vahel kadus pinge ning t?? sujus edukamalt kui varem.[24] Lood "Planet Telex", "Fake Plastic Trees", "Black Star" n?itasid b?ndi arengulist edasiminekut ja muusikasse sügavamalt sisseelamist.
Albumi "OK Computer" tegemist alustasid nad 1996. aastal Oxfordshire'is, kuid suurem osa materjalist oli lindistatud Somerseti krahvkonnas asuva Bathi linna l?hedal asuvas St. Catherine's Courti lossis, mis kuulus n?itleja Jane Seymourile.[25] Nagu "The Bendsi" korral, otsustasid nad ka selle plaadi uue materjaliga anda kontserte, enne kui albumi l?petavad. Kunstiroki ning avangardliku- ja ambient-muusika m?jutustega "OK Computer" tuli müügile 1997. aasta juunis ja saavutas kohe kriitikute seas menu.[26] Album v?itis Grammy parima alternatiivalbumi eest.[27] See album t?stis Radioheadi superstaaride seisusse ning album loeti mitme "k?igi aegade parimate" Briti albumite nimekirjade hulka.[28][29]
V?sinud sellest suurest edust ja kuulsusest mis saatis turneed "OK Computer", v?tsid nad m?neks ajaks aja maha.[4][30] Nad j?tkasid oma loomingut eksperimentaalsemalt kui varem. 2000. aasta oktoobris tuli v?lja "Kid A", mis oli üdini eksperimentaalne ja koosnes nende eelnevast t??st kuid palju minimalistlikumas variandis.[31] Kuigi lood levisid kolm kuud enne ametlikku v?ljatulekut internetti[32] ja paljud arvasid, et album on m??ratud l?bikukkumisele, oli tulemus vastupidine.[15] Plaati saatis taas tohutu edu ning oli n?dalaks isegi USA Billboard 200 esikohal.[33] "Kid A" sai ka Grammy parima alternatiivalbumi eest.[34] F?nnid ja kriitikud loevad "Kid A" parimaks elektroonilise muusika albumiks, mille on teinud rokkb?nd.[35]
"Amnesiaci", mis avaldati j?rgmise aasta juunis, v?ib lugeda j?rjeks "Kid A-le".[36]
Albumi "Hail to the Thief" valmimise protsess erines aga m?rkimisv??rselt kolme eelmise omast. Kuudepikkuste stuudios istumiste ja pidevalt asja kallal t??tamise asemel l?ksid nad 2002. aasta suvel Portugali-Hispaania turneele, kus nad said uue materjaliga rahulikult tegeleda. Salvestusprotsess kestis vaid kolm n?dalat.[37][38] Kaks kuud enne ilmumist?htaega l?petamata salvestised aga varastati ja pandi interneti üles.[39] Sama juhtus aga ka originaalalbumiga m?ned n?dalad enne poelettidele j?udmist.[viide?] Siiski oli "Hail to the Thiefi" l?bimüük tohutult suur, ületades kahe viimase albumi oma.[viide?] "Hail to the Thiefi" kirjeldati kui kolme eelneva albumi sulamit, sisaldades elektroonilist muusikat, ambient'i ning uusi eksperimentaalseid helisid.[40] Albumile j?rgnes pea aasta pikkune turnee, külastati uuesti ka Austraaliat ja Jaapanit, seda p?rast kuueaastast vaheaega. Turnee l?pus avaldati ka EP "COM LAG (2plus2isfive)", mis sisaldas kontsertesitusi, remikse ja eri versioone lugudest "Hail to the Thiefi" pealt.
M?jutused
[muuda | muuda l?hteteksti]Radioheadi muusika on leidnud m?jutusi artistidelt nagu Talking Heads,[41] Pink Floyd,[42] Elvis Costello,[43] PJ Harvey,[43] R.E.M.,[44][43] The Beatles[43] ja The Smiths.[45]
Albumid
[muuda | muuda l?hteteksti]- "Pablo Honey" (1993)
- "The Bends" (1995)
- "OK Computer" (1997)
- "Kid A" (2000)
- "Amnesiac" (2001)
- "Hail to The Thief" (2003)
- "In Rainbows" (2007)
- "The King of Limbs" (2011)
- "A Moon Shaped Pool" (2016)
Vaata ka
[muuda | muuda l?hteteksti]Viited
[muuda | muuda l?hteteksti]- ↑ Erlewine, Stephen Thomas. "Radiohead Songs, Albums, Reviews, Bio & More". AllMusic (inglise). Vaadatud 11. jaanuaril 2024.
- ↑ Jonathan, Emma. "BBC Worldwide takes exclusive Radiohead performance to the world". BBC. 3 May 2011. Retrieved 30 November 2023.
- ↑ Stone, Rolling (3. detsember 2010). "100 Greatest Artists". Rolling Stone (Ameerika inglise). Vaadatud 11. jaanuaril 2024.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Mac Randall (1. aprill 1998). "The Golden Age of Radiohead". Guitar World. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. september 2017.
- ↑ Randall, Mac (9. juuni 2023). "Philip Selway: Tidal Backstory". Tidal. Vaadatud 15. juunil 2023.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Ross, Alex (20. august 2001). "The Searchers: Radiohead's unquiet revolution". The New Yorker. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. veebruar 2008. Vaadatud 16. m?rtsil 2011.
- ↑ Minsker, Evan (13. juuli 2015). "Rare footage surfaces of Thom Yorke performing 'High and Dry' with pre-Radiohead band". Pitchfork. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuli 2015. Vaadatud 16. juulil 2015.
- ↑ "Stanley Donwood". Eyestorm. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. mai 2007. Vaadatud 29. mail 2007.
- ↑ Fricke, David (26. aprill 2012). "Radiohead reconnect". Rolling Stone. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. m?rts 2016. Vaadatud 15. m?rtsil 2016.
- ↑ 10,0 10,1 10,2 Doyle, Tom (aprill 2008). "The complete Radiohead". Q. Bauer Media Group. 261: 65–69. ISSN 0955-4955.
- ↑ Gilbert, Pat (november 1996). "Radiohead". Record Collector.
- ↑ 12,0 12,1 "Radiohead: The right frequency". BBC News. 22. veebruar 2001. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. juuli 2011. Vaadatud 24. novembril 2007.
- ↑ "Creepshow". Melody Maker. 19. detsember 1992.
- ↑ Randall, Mac (2011). Exit Music – The Radiohead Story: The Radiohead Story. Omnibus. ISBN 978-0857126955.
- ↑ 15,0 15,1 Smith, Andrew (1. oktoober 2000). "Sound and Fury". The Observer. London. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. detsember 2003. Vaadatud 17. m?rtsil 2007.
- ↑ Rubinstein, Harry (20. jaanuar 2009). "The Radiohead — Israel connection". israelity.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. mai 2009.
- ↑ Runtagh, Jordan (22. veebruar 2018). "Radiohead's Pablo Honey: 10 things you didn't know". Rolling Stone (Ameerika inglise). Vaadatud 23. mail 2019.
- ↑ "Radiohead: "We were spitting and fighting and crying…"". Uncut. 18. m?rts 2016. Vaadatud 3. juunil 2017.
- ↑ "Rapturous return for masters of misery". BBC News. 8. juuli 2001. Vaadatud 30. aprillil 2010.
- ↑ "Radiohead open with 'Creep' at Reading Festival 2009". NME (Ameerika inglise). 31. august 2009. Vaadatud 17. juulil 2019.
- ↑ Geslani, Michelle (28. juuni 2016). "Thom Yorke surprised by new album's success, thought fans would have abandoned Radiohead by now". Consequence of Sound.
- ↑ CD Inlay Archive. 1993 (arhiivikoopia)
- ↑ Randall, Mac (15. mai 2015). "Radiohead's The Bends 20 years later: reexamining a modern rock masterpiece". Guitar World (inglise). Vaadatud 20. septembril 2019.
- ↑ Dalton, Stephen (18. m?rts 2016). "Radiohead: "We were spitting and fighting and crying…"". Uncut (Briti inglise). Vaadatud 1. juulil 2023.
- ↑ Randall 2000, lk 196.
- ↑ Mark Kemp (10. juuli 1997). "OK Computer | Album Reviews". Rolling Stone. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. jaanuar 2011. Vaadatud 26. oktoobril 2011.
- ↑ "Screen Source presents: The 40th Annual Grammy Awards". Screen Source. amug.com. 27. veebruar 1998. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. detsember 1998. Vaadatud 20. novembril 2007.
- ↑ Letts, Marianne Tatom (2010). Radiohead and the Resistant Concept Album: How to Disappear Completely. Indiana University Press. Lk 28. ISBN 978-0253004918. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. veebruar 2017. Vaadatud 14. veebruaril 2017.
- ↑ "Radiohead's OK Computer named best album of the past 25 years". Telegraph.co.uk. 22. detsember 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. veebruar 2018. Vaadatud 4. aprillil 2018.
- ↑ Zoric, Lauren (22. september 2000). "I think I'm meant to be dead ..." The Guardian. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. jaanuar 2014. Vaadatud 18. mail 2007.
- ↑ Cavanagh, David; Eccleston, Danny (1. oktoober 2000). "I Can See The Monsters". Q (169).
- ↑ Cohen, Warren (11. oktoober 2000). "With Radiohead's Kid A, Capitol busts out of a big-time slump. (Thanks, Napster.)". Inside.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. september 2015. Vaadatud 20. m?rtsil 2007.
- ↑ "Billboard 200 - 2000 Year-end charts". Billboard. 2. jaanuar 2013. Vaadatud 1. juunil 2020.
- ↑ "43rd Annual Grammy Awards Winners". Grammy.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 8. m?rtsil 2015.
- ↑ "Radiohead - Kid A Album Reviews, Songs & More", AllMusic (inglise), vaadatud 11. jaanuaril 2024
- ↑ Douridas, Chris (25. jaanuar 2001). "Interview with Ed & Colin". Ground Zero.
- ↑ Fricke, David (27. juuni 2003). "Bitter Prophet: Thom Yorke on 'Hail to the Thief'". Rolling Stone. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. m?rts 2017. Vaadatud 15. aprillil 2017.
- ↑ "Exclusive: Thom on new Radiohead album". NME. 5. oktoober 2002.
- ↑ Farber, Jim (4. juuni 2003). "Radiohead set to steal the show again". The Age. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. detsember 2007. Vaadatud 15. detsembril 2007.
- ↑ Tangari, Joe (27. august 2009). "Radiohead: Hail to the Thief: Special Collectors Edition". Pitchfork. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. m?rts 2012. Vaadatud 26. m?rtsil 2012.
- ↑ "The legendary band that Radiohead got their name from". faroutmagazine.co.uk (Ameerika inglise). 17. oktoober 2021. Vaadatud 11. jaanuaril 2024.
- ↑ Aaron, Charles (23. juuni 2017). "Before and After 'OK Computer'". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 11. jaanuaril 2024.
- ↑ 43,0 43,1 43,2 43,3 "#42 Radiohead, 'OK Computer' (1997)". Rolling Stone 500 Greatest Albums Of All Time (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 12. oktoober 2023. Vaadatud 11. jaanuaril 2024.
- ↑ Harding, Nigel (1995). "Radiohead's Phil Selway". consumable.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. august 2007. Vaadatud 28. mail 2007.
- ↑ Britton, Luke Morgan (16. juuni 2017). "Radiohead explain how The Smiths and Tony Blair influenced 'OK Computer'". NME (Briti inglise). Vaadatud 11. jaanuaril 2024.
Kirjandus
[muuda | muuda l?hteteksti]- Randall, Mac (2000). Exit Music: The Radiohead Story. New York: Delta Trade Paperbacks. ISBN 0-385-33393-5.
V?lislingid
[muuda | muuda l?hteteksti]- "Radiohead esineb Grammy auhinnagalal". Elu24. 27. jaanuar 2009.
- "Robert Smith: ostjad ei tohiks plaadi hinda m??rata". Elu24. 22. veebruar 2009.